Alexandra K.

My lessons & teaching style

Tunnen, et eesti keele õpe on ajast pisut maha jäänud, mistõttu otsin uusi võimalusi. Sellepärast kirjutan ka bakalaureusetöö ühest õppemeetodist, mille teooria ilmus juba 20 aastat tagasi, kuid praktikas kasutatakse seda vähe! Samas näitavad juba varasemad uuringud selle meetodi efektiivsust. Eesti keele tundi sobib see eriti hästi!

Õpetamise juures on kõige olulisem selle mõtestatus, st igal sammul ja ülesandel peab olema kindel siht. Ei ole mõtet midagi teha lihtsalt sellepärast, et nii on juba ammu tehtud. Tegelikult saavad õpilased ise väga kiiresti aru, kui õppetöö pole läbi mõeldud. Kuid kuna eesti keele tunni raamistik on olnud nii pikalt samasugune, arvatakse lihtsalt, et eesti keel ise on raske ja igav. Et õppisin bakalaureuses keeleteadust ja spetsialiseerusin eesti filoloogiale, mõistan hästi, miks ja kuidas eesti keel käitub. Usun, et õpilane peaks reeglite pähe tuupimise asemel tutvuma eesti keele iseloomuga ja õppima selles reeglistikus orienteeruma.

Kirjanduses alustan tavaliselt õpilase kaardistamisega: lugemisharjumus, -kogemus, analüüsioskus. Mida aeg edasi, seda vähem loetakse – seega ei tohiks õpilaselt eeldada ilukirjanduse lugemise oskust. Keerulisi ja pikki teoseid tuleb lugeda teistmoodi kui tarbetekste, mistõttu peaksime seda ka õpetama. Oskan pakkuda mitmeid lugemise nippe, mis kirjandusanalüüsi lihtsustavad. Samuti meeldib mulle tutvustada kirjandusmaailma mitmekesisust – olen pannud lugema ka väga raamatukauged inimesed. Kirjandusõpetajad küll ülistavad ilukirjandust, kui see ei ole enam kindlasti midagi sellist, mis kõigile meeldib.